Sündmuse link: tartujazzclub.ee/rajamuusika-robert-jurjendal

Juba 5. hooaega toimub Tartus kontsert-kohtumisõhtute sari Rajamuusika, mille eesmärk on tuua publiku ette Eesti jazzi legendaarsed muusikud, kuulata nende loomingut ja mõtteid. 21. novembril oli Rajamuusikal külas austatud ja rahvusvaheliselt hinnatud Eesti kitarrist, helilooja ja pedagoog Robert Jürjendal (1966), kelle käesoleval aastal ilmunud autoriplaat ”Rõõmu allikas / Source Of Joy“ (2013 Unsung Records) valiti echoesblog.com poolt äsja ka 15 parima 2013. aastal ilmunud ambient-kammermuusika albumi hulka (Ambient Chamber Music leads The Best of Echoes 2013).

Robert, kuidas jõudsid äratundmiseni, et muusika on Sinu tee?

See juhtus 70-ndate lõpus, kui õppisin Võru Lastemuusikakoolis kitarri. Tundsin, et mul on elus „oma asi“ ajada. Võibolla võimendas seda tunnet ka asjaolu, et olin toona oma klassis ainuke, kes muusikakoolis käis. Mul oli koolivend, kes koos minuga ka paar aastat kitarri õppis, aga ta jättis pooleli. Mäletan, et olin väga imestunud ja isegi pahane, et kuidas on võimalik muusikast nii lihtsalt loobuda. Minu jaoks olid kitarriõpingud märgilise tähtsusega.

Milles seisneb muusika vägi?

Sellest võiks pikemalt vestelda, teema on ju väga lai. Kõik oleneb sellest, millise energiaga on muusika täidetud, kas tal on mingisugune sisemine laetus, kõrgem eesmärk või mitte. Raku tasandil mõjutab helidemaailm meid nii või teisiti aga ei saa väita, et need oleksid ainult positiivsed mõjud.
Muusika väe avaldumiseks tuleb muusikale oma hinges „uks avada“. Seda ei saa keegi meie eest teha.
Kui küsimusele lühidalt vastata, siis ütlen, et muusikal on võime meie elu paremaks muuta.

Aga muusiku roll – kas see on õpitav või olemuslik või…? Miks?

Üks asi on muusik kui amet ja teine on see, millisesse rolli sa selle ametiga siinses elus satud. Roll ei ole minu arvates õpitav – see on pigem igaühe osa maapealses näitemängus. Väga hea muusik võib sattuda sellisesse rolli, kus tema anne vaikselt hääbub. Või vastupidi – roll viib sind elus edasi ja annab juurde järjest uusi kogemusi ja oskusi. See kõik on üks suur ime.

Millele viitab Sinu käesoleval aastal ilmunud autoriplaadi “Rõõmu allikas” pealkiri?

Minu jaoks on „rõõmu allikas“ kujund elust enesest. Usun, et meil kõigil on oma rõõmu allikas, aga küsimus on selles, kas me selle allika eest ka hoolt kanname? Võibolla on see hakanud kinni kasvama? Või kadunud ära maa alla, nii nagu Kreutzwaldi muinasjuttudes. See allikas võib olla näiteks side meie sisemise lapsega – selles on midagi puhast, vahetut ja rõõmsat. Selles on emotsiooni.

Kas oled enda jaoks rõõmu allika leidnud?

Muusika ongi rõõmu allikas – olen seda kogu aeg teadnud ning hoian tal silma peal.

Mida saab noorele muusikatudengile õpetada ja mida peab igaüks ise avastama, tajuma, kogema?

Valides muusiku ameti tuleb arvestada, et sellesse eluvaldkonda on ebastabiilsus sisse kodeeritud ja vahel peab meeletult pingutama. Tuleb oma jonni ajada ja endale kindlaks jääda. Noorele muusikatudengile peaks õpetama armastust muusika vastu. Ma ei ole kindel, kas see alati õnnestub, aga vähemalt tasub püüelda.

 

Küsitles: Evelin Pissarenko / JP
Robert Jürjendal-bw

Robert Jürjendal / foto Kalev Ints

***

Robert Jürjendali looming on avara ja hüpnootilise helikeelega, tema eripärane kvinthäälestuslik kõlaatmosfäär on võlunud kuulajaid aastakümneid. Tema muusikaline stiil on puhtal kujul lahterdamatu, selles leidub kilde näiteks minimalismist, rokkmuusikast, ambiendist, ja kaasaegsest klassikast, saades tuge elektroonilistest väljendusvahenditest ning lähtudes improvisatsioonilisest algest. Tema mediteeriv, fantaasiarohke, nüansirikas ja tsükliline helilaad on mõjutanud Eesti muusikamaastikku, omades vaimset või isegi teatavat sakraalset mõõdet lisaks tehnilisele meisterlikkusele.

Jürjendali heliloomingulised kompositsioonid on leidnud kodu paljudel muusikaalbumitel, dokumentaalfilmides, teatrilavastustes, telesaadetes ja kunstinäituste heliinstallatsioonides.

Pikk ühishingamine ja -loome seob Jürjendali kollektiividega Weekend Guitar Trio (koos Tõnis Leemetsa ja Mart Sooga), Fragile (koos Arvo Urbi ja Tõnu Talvega) ja UMA (koos Aleksei Saksiga).

Ta on osalenud ka heliloojate Tõnu Kõrvitsa, Toivo Tulevi, Anti Marguste, Jaan Räätsa ja Mirjam Tally uudisteoste ettekandmistel ning salvestamistel, mis rõhutab tema žanripiire eiravat muusikuhinge.

Tihe koostöö ühendab teda ka paljude muusikutega välisriikidest, nende hulgas David Rothenberg ja John Wieczorek (USA), Petri Kuljuntausta (FIN), Nadia Utkina (Udmurtia), Toyah Willcox, Tim Bowness, Peter Chilvers (UK), Markus Reuter (Austria), Andi Pupato (Šveits), Jan Bang (Norra) jpt. Eesti muusikutest näeb Jürjendali sagedamini veel koos Tõnis Mägi, Riho Sibula, Kärt Johansoni, Henn Rebase, Siiri Sisaski, Jaak Tuksami ja Iris Ojaga.

Lisaks vabakutselise helilooja, kitarristi ja produtsendi rollile on Robert Jürjendal ka mainekas pedagoog. Ta töötab kitarri- ning improvisatsiooni õppejõuna Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Valik viimaste aastate salvestisi:

* Robert Jürjendal “Rõõmu allikas / Source Of Joy“ / 2013 Unsung Records

* UMA ja Iris Oja “Peidus pool” / tekstide autor: Anzori Barkalaja / 2013 UMAMUSIC

* WGT, Toyah Willcox, Jan Bang “Live At Kings Place” / 2013

* UMA „Meeting Unknown“ / koos Andi Pupato, Markus Reuteri ja Iris Ojaga / 2012 UMAMUSIC

* UMA, Guido Kangur, Andi Pupato “Eesti metsa lugu” / 2011 UMAMUSIC

* UMA, Tim Bowness, Peter Chilvers, Tony Levin “Slow Electric” / 2011 Slow Electric.

LOE veel Robert Jürjendalist: www.facebook.com/notes/rajamuusika/robert-jürjendal

Rajamuusikal on seni külas käinud: Tiit Paulus, Ain Agan, Aldo Meristo, Lembit Saarsalu, Silvi Vrait, Toivo Unt, Marju Kuut, Tõnu Naissoo, Raul Vaigla, Sergei Pedersen, Tiit Kalluste, Villu Veski, Meelis Vind, Toomas Rull, Urmas Lattikas, Mart Soo, Raivo Tafenau, Sven Kullerkupp, Taavo Remmel ja Robert Jürjendal.

Rohkem infot Rajamuusika kohta leiate: www.facebook.com/rajamuusika
Artikkel ilmus ajalehes Jazzi Pala Nr. 14

Pin It on Pinterest