Hiljuti toimunud Tartu jazz- ja rütmimuusika festivalil IDeeJazz esinesid laval kümned põnevad muusikud, kes oma heliilmu kuulajatega jagasid. Kuid selleks, et muusika parimal moel publikuni jõuaks, on tarvis veel kedagi – helimeistreid. Inimesi, kes kuulevad, tajuvad ja tunnetavad muusikat detailideni, kes tunnevad põhjalikult helitehnika võimalusi ning oskavad seda muusikute ja kuulajate hüvanguks kasutada. Just selline vajalik ja andekas mees on ka Ehast Koiduni OÜ helirežisöör ja projektijuht Mait Karm. Just tema koos oma abilistega aitas IDeeJazzi kontserdielamused säravaks lihvida. Maiduga vestles festivali pealik Oleg Pissarenko.

 

Kui küsida, Mait, kes sa oled? – kuidas Sa siis vastad?

Arvan, et oleme kõik lihtsalt inimesed. Igaühel on oma asi ajada ja seda tuleb ajada, mis sulle sobib. Eks vahest proovid ikka leida kedagi teist enda asemele või jätta tegemata mõni töö või tegemine, aga kui sind ei jäeta rahule, siis saad aru, et just sina pead seda asja tegema, kui nõudlust on.

 

Aga kuidas selline asi sai üldse tekkida? Kas ühel päeval mõtlesid – teen Tartu parima helitehnika firma, pakun kõigile teenuseid ja saan rikkaks või…?

Kindlasti mitte ja rikkaks ka ilmselt ei saa, kuigi – võib ju ka saada, iial ei tea, mis elu toob… Eks see oli pigem nii, et ühel hetkel tekkis võimalus helitehnikaga hakata tegelema ja sattusin tol hetkel õigete inimestega kokku, kellel olid samad plaanid – seltsis segasem ja mitmekesi on ju ikka lihtsam! See oli aasta 1999 kui helitehnika rendiga sai hakatud teadlikult tegelema.

 

Kui tahad saada muusikuks, võid minna õppima laste muusikakooli, keskastmesse või ülikooli. Aga kuidas on lood helitehniku ametiga või kuidas oli see tol ajal, kui alustasid? 

Tollel ajal tegelikult ei õpetatud Eestis sellist eriala, need võimalused avanesid oluliselt hiljem. Ütleme nii, et seadmeid on ju võimalik selgeks õppida igaühel, teine asi on aga see, mida sa näed ja mida sa kuuled. Kuulamise oskus ja koostöö oskus muusikutega on väga olulised! Sama on ju ka muusikuga – sa võid olla väga hea solist, aga kui koostööd ei oska teha, võid jääda üksi kodus mängima. Samas – heli keeramises pole absoluutset tõde – noh, et see peab kõlama nii ja kõik – sellist asja pole olemas! Iga inimene kuuleb isemoodi ja see, kuidas sa endast muusika läbi lased, annabki selle kordumatu, just sinule kui helimehele omase tulemuse. Asi on emotsioonide edastamises, mis on tegelikult väga abstraktne, siin on palju võimalusi ja pole ainuõiget varianti.

 

Muusika stiile on ju hulk erinevaid. Kas Sina eelistad mõnda teistele või hoopis eelistad mõne stiili helindamisest loobuda? Või pigem on ikka raha number see, mis otsustab?

Mõnel otsustamise hetkel võib otsustada ka rahanumber – kõik ju tahame elada ja kõrgtasemel tehnika läheb iga päevaga kallimaks, seda tuleb uuendada jne. Ettevõtte puhul pead sa paratamatult mõtlema, kuidas see jätkusuutlikuna hoida, et tehnikapark areneks. Sa lihtsalt pead tegema teatud asju, mis võib olla ei meeldi, aga toovad firmasse vajalikku kasumit. Aga inimlikust küljest eelistan siiski vaiksemaid kontserte, lärmi ei suuda hiliste öötundideni kaua taluda. See lihtsalt väsitab ning järgmine päev on kõrvad ikka veel tuhmid ja pea kumiseb. Samas – kõik žanrid on toredad, kui seda tehakse hästi!

Foto: Kalev Ints

Foto: Kalev Ints

Mainisid pärast lärmakat kontserti järgmise päeva seisundit, sellega pead ju ärkama ja tööle minema. Aga kas Sa töötad veel kusagil peale Ehast Koiduni OÜ?

Töötan ikka, Vanemuise Kontserdimajas. See annab palju kogemusi ja annab võimaluse mittesoovitud töödest vahel loobuda. Aga igal sellisel juhul me istume koos ja arutame, kas võtta töö vastu või mitte. Siin on kaks aspekti – üks on see, et tegemist on meie teenistusega, teine aga see, kas seltskond – muusikud, korraldajad – on meeldiv ning kas üritus on meie arvates kvaliteetne.

 

Sa ütled, et te arutate kolleegidega… kuidas see teie seltskond 1999. aastal tekkis? 

Tundsime teineteist Toivo Tennoga juba varem ja ühel hetkel otsustasime hakata koos asja ajama. Toivo mõtles Ehast Koiduni nime välja. Alustasime kahekesi ja tegime nõnda tööd aastaid, kuid tänaseks on ettevõte kasvanud ja kaasatud inimeste arv on oluliselt suurenenud.

 

Järelikult tööd on ja tellimusi jagub, aga see ju tähendab, et ühest kõlarist toanurgas ei piisa, peab olema laotäis helitehnikat?

Jah, eks see on pidev mure – midagi arendada, parandada, välja vahetada… Peab jälgima millise tehnika järgi turul nõudlust on ja sellele ka reageerima.

 

Olen sageli tellinud just teie teenust enda kontsertidele, teades, et peale meeldiva seltskonna saan ka kvaliteetse tehnika. Kust sellist aparatuuri üldse saab, kas tavalisest muusikapoest?

Alguses ostsime ikka tavalisest muusikapoest esimesed kõlarid. Tänaseks oleme aga leidnud saksa firma nimega Nova, mille toodangu avastasime Frankfurtis toimuval Euroopa suurimal muusikariistade ja helitehnika messil, mida külastame nüüd igal kevadel. Nova toodang on puhas saksa asi, nende väljamõeldud ja ka nende enda toodetud.

 

Jah, istume praegu Tartu Jazzklubis, siin just selle firma kõlaritest muusika kostubki. Tean, et sama toimub ka Narva Kolledži uues kaunis hoones Narva Jazzklubi üritustel. Aga Mait, räägime nüüd Sinuga festivalist IDeeJazz. Milline on Sinu isiklik side jazziga, mida see Sinu jaoks tähendab? Kuidas Sulle jazzmuusikud koostööpartneritena sobivad?

Olen sageli kokku puutunud jazzmuusikutega kontsertidel ning koostöö nendega sobib mulle väga. Võin öelda, et võrreldes mõne teise muusikažanri esindajatega on jazzmuusik realist, kelle nina on harva püsti – piltlikult öeldes. Jazzmuusikute suhtumine on väga sümpaatne – siin me nüüd oleme, seda me nüüd teeme ja selles tegemises on palju spontaansust.

 

Kas Sa oled kunagi mõelnud, et mis juhtub, kui mõni maailmakuulus staar kutsuks Sind oma nö. “bändi helimeheks” – näiteks Madonna? Mida Sa siis teeksid? Kas võtaksid pakkumise vastu?

Kindlasti on pakkumisi, millest oleks raske keelduda, aga kas see just Madonna on, ma ei tea… (naerab). Mõne jazzbändiga võiks aga ringreisidel käia küll, oleks igal juhul väga meeldiv!

 

Kui me Sinuga siin kokku saime, ütlesid, et just tulid stuudiost midagi salvestamast. Mis siis toimus, kas istusid puldi taga?

See kord mängisin hoopis kitarri. Sõbrad tulid appi, kes Tartust kes Tallinnast. Mängime sisse minu lugusid, mõned on täitsa uued, teised teisel kujul juba kunagi Pantokraatori ajal ka salvestatud. Keegi tuleb laulma ka, aga sellest praegu kõva häälega veel rääkida ei taha, eks näeb, mida elu toob. Kui miski on antud sulle ära teha, siis enne sa sellest ju ei pääse, kui oled ära teinud!

 

Mait, Sinu nimest võib välja lugeda, et oled karm mees, samas oled hoopis väga loominguline natuur ja toetad jazzkultuuri Tartus. Miks Sa seda teed?

Vahest olen mõelnud, et andmise rõõm on ikka suurem kui saamise rõõm. Kui oleks palju raha, toetaks seda ja toda, aga kuna raha ei ole palju, tuleb teha tööd ehk pakkuda toetusena oma teenuseid ja tehnikat. Sellel korral otsustasime aidata IDeeJazzi.

Suured tänud Sulle, Mait, ja kogu Ehast Koiduni meeskonnale kõike paremat!

 

Oleg Pissarenko

Artikkel ilmus ajalehes Jazzi Pala nr 22.

Pin It on Pinterest