Sõbrapäeval, 14. veebruaril, esitles ansambel Abraham’s Café koosseisus Marten Altrov, Kaspar Uljas, Madis Meister, Sergei Shegurov ja Tõnis Kuusk Tartu Jazzklubis oma kauaoodatud kaasahaaravat debüütalbumit “Journey to Haran”.

Publiku silmad lõid särama juba esimesist noodist ning tagareast kostunud hele kilge:“Nii hea,“ iseloomustab noorte muusikute impulsiivset etteastet tol õhtul kõige paremini.

Hoogne ja ebasümmeetrilise hingamisega avalugu “Dim Dim” ei jätnud võimalust ka kõige introvertsemal sõbrapäevalisel vaikselt koti kallal kohmitseda. Veenev ja ülimalt enesekindel atmofäär laval põrmustas hetkega distantsi publiku ning  araabiameelse helipildi vahel. Nagu korüfee Lembit Saarsalu tavatseb öelda, on oluline loo algus ja lõpp ning kõik mis jääb vahepeale on vaid üks suur teekond. Nõnda viis meid teekonnale ka järgnevalt kõlanud mõtlik nimilugu “Journey to Haran” mis tundus, et kõnetas kuulajaid laiaulatuslikumalt, kui instrumentaalsele helikeelele tavapärane. Leidsin end mõtteis mitu korda mägedes uitamas ning unistavad pilgud mu ümber rääkisid iseeneste eest.

abrahamscafe-2-bw

Energiast pakatavad akordionisoolod vaheliti atmosfääriliste kitarriunelmatega ning enesekindlalt stiilne klarnetikäsitlus Marten Altrovi poolt pigistasid igast loost välja viimase, säilitades seejuures tasakaalu ning maitsekuse. Polürütmilised bassiliinid kahasse äärmiselt avatud ja vabameelse rütmiarhitektuuriga trummidel, moodustasid nauditava vundamendi tervele muusikalisele etteastele. Kui peaks küsima, kes jäi laval enim silma, siis ei oskaks sellele ühest vastust anda. Ilma diplomaatilise viisakuseta pean tõdema, et ansambel kõlas tõelise tervikuna, kus iga soolo oli täiesti omanäoline ega konkureerinud eelnevaga. Tundus, et kõik mis laval tehti, tehti kõlapildi rikastamise nimel, hoolimata kõrgest sportlikust vormist.

Maailm mida Abraham’s Café oma kuulajatele muusikainstrumente kasutades maalib, on justkui käegakatsutav ega vaja pikemat lahtiseletamist. Sugemeid on nii juudi klezmermuusikast kui ka araabia meloodiatest ja rütmidest, mis on osavalt kokku segatud folk ja jazz helikeelega. Kontserdi teises pooles kõlanud pala “Raga alias Teekond Indiasse”, kus pärast pikemat jalutuskäiku toretsevatel meloodiamaastikel jõuti klassikalise Raga esitlusvormini, kinkisid noormehed publikle tasuta reisi otse Indiasse. Kontrastina tulisematele esitustele mõjus ütlemata liigutavalt kaunikõlaline “Iltatähti”, mis tähendavat meie keeli pesamuna.

Katkematu aplaus, naeruhõiked ja neli lisalugu peegeldavad õhkkonda, mis valitses sõbrapäeval Tartu Jazzklubis! Soovin, et noor ja andekas punt jätkaks samas vaimus ning ootan huviga nende uusi projekte. On äärmiselt kirgastav, kui muusika kannab endas suuremat energiat, kui pelgalt helid ning suur kummardus artistidele, kes suudavad seda energiat tekitada – elagu Abraham’s Café!

Kristofer Soop, TJC

Arikkel ilmus ajalehes Jazzi Pala Nr 7.

Pin It on Pinterest