Esimese novembri keskpäevaks oli Tartu Jazzklubi ruumidesse kogunenud hulk uudishimulikke lapsi, kes ootasid pikkisilmi rütmikooli algust. Täpselt kell 12 asus rütmimimeister Jan Kulbin vägesid juhatama, kutsudes kõik väikesed muusikasõbrad ühte ringi, et suure ühistrummeldamisega pihta hakata.

Saateansambli abiga õpiti selgeks olulisemad rütmika põhitõed ning jämmiti ligi tunnike. Trummilöömine nõuab reeglina suurt püsivust, mille võimalikust kadumisest võisid aimu anda järjest valjenevad mänguvõtted ning freejazz-käekirja süvenemine üldises kõlapildis. Huvitaval kombel jooksis kõik tagasi kooskõlarööpasse pärast seda, kui pisipillimehed võisid mängida vabas võtmes seda, mida hing ihaldas. Ju tingis päitste äravõtt tähelepanelikkusele kaasmusitseerijate suhtes. Nii mõnigi vastne trummimees tõdes mulle hiljem, et nad pole kunagi päris ansamblit nii lähedalt näinud ning tahaksid teisi pille ka kunagi proovida. Küsimuse peale, kas nii noori inimesi on muusikaliselt lihtne käima saada, vastas ürituse läbiviija Jan Kulbin jaatavalt, mida kommenteeris saateansamblis kaasa teinud laulja Jana Kütt sõnadega: “Pigem on keeruline neid pidama saada.“

Rutmihommik-6848

Foto: Saara-Nette Tõugjas

Edasi jätkus päev iga-aastaseks traditsiooniks saava üritusega ID+ Täistunnijazz, kus viis noortekollektiivi keskendusid igaüks ühele olulisele jazzi žanrile. Küsimuse peale, kuis on ja kas miskit ära ka ehmatas – näiteks soolod, vastas festivalikülastaja Teele sõnadega: “Sving pani svingima küll! Mulle meeldisid need svingipoisid, nad olid väga mõnusad. No soolod olid ju väga profilt mängitud, ehmatada polnud siin millegi üle.“ Küsimusele, mis kõige enam meeldis, vastasid muusikasõbrad Jane ja Irja ühest suust: “Vokaalitüdrukud!“ täiendades mõtet sõnadega: “See oli nii, et kuulad ja mõtled – see mulle väga meeldib, siis tuleb järgmine ja mõtled, et oi, see meeldib mulle ka!” “Aga tüdrukuid oli kohe väga hea kuulata,“ ei saanud Teele rõhutamata jätta. Tüdrukute etteaste mõjutas Janet sedavõrd, et väljendas oma helimaailma igatsust sõnadega: “Tekkis tahtmine jälle laulda.“

Tõepoolest, sellel aastal oli ID+ Täistunnijazzi muusikute tase äärmiselt kõrge, kuna publik oli silmnähtavalt lummatud ning meie oma Eesti jazzmuusika legend, saksofonimängija Lembit Saarsalu kommenteeris üritust sõnadega: “Isegi, kui tahaks midagi „öelda“, siis mitte midagi ei ole öelda – väga hästi mängisid!“

ID+ programm jätkus pühapäeval Ahhaa Keskuses, kus kõik soovijad said osa võtta erinevatest töötubadest, kus valmistati näiteks õhupallikitarre, kõrrepille ja muud huvitavat. Vahest kõige oodatum üritus algas päeva teises pooles Newtoni kohvikus, kus publiku ette astus suur muusik ja mõtleja Tõnis Mägi. Ruumis valitses maagiliselt intiimne õhkkond, mis muutis Tõnis Mägi sügavamõttelisuse äärmiselt kuulajat puudutavaks. Need, kes olid kohal, seda tõenäoliselt ei unusta.

Õhtu lõpetas Jana Kütt Quintet kuulsate jazzistandarditega. Ei-ei, mitte lihtsalt Jana Kütt ja standardid, vaid välk selgest taevast. Ülimalt positiivne ja vinge esitus sealjuures professionaalselt väljapeetud käekirjaga tegid ühe suure kallistuse kõigile, kes kuulasid ja festivalist osa said. Perfektne punkt vägevale üritusele.

TonisMagi-IDJ

Foto: Kalev Ints

 

Käis, kuulas ja kirjutas

Kristofer Soop

 

Allikas: 2014.ideejazz.ee

Artikkel ilmus ka Jazzi Palas nr.23.

Pin It on Pinterest