Viinakuu teisel neljapäeval andis Tartu Jazzklubis oma esimese kontserdi Organum Firmum ehk Jürmo Eespere Hammond Trio. Elektrikitarri mängis Paul Daniel, trumme Eno Kollom ja Itaalias käsitööna valminud KeyB Duo orelit Jürmo Eespere.

OrganumFirmum

Organum Firmum ehk Jürmo Eespere Hammond Trio / foto Kalev Ints

Enne kontserti ütles Paul Daniel, et muusikud tunnetavad muusikat kui keelt. Mõtlesin, et kas suus oleva keele abil saab samuti muusikat tunnetada. Istuval publikul ei ole palju võimalusi ennast liigutada, aga keel on vaba. Nojah, paljud kohvikus vestlevad. Vaiksetel kuulajatel seevastu on vabadus ükskõik kuidas mõtteis lennata, keelega tantsida. Kui muusika ja keele seos juhtub selline olema.

Tagasihoidlikult kutsuti enda muusikat easy listening’iks, kuid tegelikult võis kuulata ka teravama kõrvaga. Esitati mitu rahulikumat Wes Montgomery pala, Dexter Gordoni lugusid, sekka džäss-standardeid. Muusikud hoidsid leebet kuid elavat joont, omavahelised arved olid klaaritud enne kontserti, keegi ei üritanud ennast liigselt maksma panna.

Sellistesse, hämmondist täidetud lugudesse võib ära uppuda. Hüpnotiseeriv ravitoimeline muusika manab silme ette mälestusi. Aga mis puutub keeleteooriasse, siis ei, inimese keel ei ole lõunamaa madu, mida muusikud tantsitada saavad. Muusika mõjub üle keha.

*****

Oktoobrikuu teisel reedel esines Tartu Jazzklubis Kadri Voorand Trio. Kontrabassil Taavo Remmel, kitarril Virgo Sillamaa ning kalimbal, meloodikal ja oma häälel Kadri Voorand.

VoorandTrio

Kadri Voorand Trio / foto Kalev Ints

“Nagu oleksin muinasjutus,” ütles mulle esimese laulu järel kõrvalistuv mees. Ka muusikud kiitsid tol õhtul valitsenud aurat, milles oli hea veinijooja publiku elu luulega üheks laulda. Esitati viisistatud loodus- ja suhteluulet, mõni laul sündis kohapeal Betti Alveri kogumikust.

“Ma kardan sisekorda,” laulis Kadri Juhan Viidingu sõnadega. Kitarr ja kontrabass olidki korrapärast harmooniat mängides see sisekord, mille eest laulja põgenes. Vabadus tuli kui minetati mallid ja mindi instrumentide võimaluste piires hulluks.

Miks lahkusin kontserdilt sõnasõnalt jalust rabatud tundega, ei tea. Ilmselt juhtub, kui tulla kontserdile üksi ja üritada muusikat nii “endasse lasta” kui võimalik. Oma osa on ka kohviku atmosfääril, mis jääb mäletama Kadri Voorand Trio kosmogoonilisi võnkeid.

Oma muljeid kontsertidest jagas

Madis Must

Pin It on Pinterest