30. septembril 2013 loodi Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku mustas saalis Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL).

Mis on rütmimuusika ja kellele on vaja sellealast liitu?

Rütmimuusika on koondnimetus väga paljudele erinevatele muusikakultuuridele ja stiilidele, alates jazzist kuni alternatiiv-rock’ini. Selles mõttes on tegemist sama laia ja eksitavalt üldistava mõistega nagu nt klassikaline muusika, (mis samuti koondab enda alla väga erinevaid stiile). Neid nähtusi ühendab mitte niivõrd musitseerimise kultuur ise kuivõrd teatud ühised aspektid õppeprotsessis.

Virgo Sillamaa / foto Kris Moor

Virgo Sillamaa / foto Kris Moor

Näiteks on üheks tunnuseks see, et paljude erinevate rütmimuusika stiilide pärand eksisteerib mitte nooditekstina, vaid salvestatud muusikana. Seega on sellele ligipääs ka pigem kuulmispõhine ja traditsioone õpitakse tundma plaate kuulates, nendega kaasa mängides ning repertuaari kuulmise järgi omandades.

Samuti on kogu rütmimuusika valdkonnas üsna tavapärane, et muusikud loovad ise oma muusika, olles nii autorid kui ka esitajad ühes isikus; sageli võib looming olla ka kollektiivne. Nii on mõistetav, et noodikirja tundmine ei ole, erinevalt akadeemilisest valdkonnast, niivõrd tähtsustatud. Muusikaline kirjaoskus on küll tänapäeval märksa ühtlasem, kuid omaloomingut viljelevate ansamblite elus võib ta jäädagi teisejärguliseks, sest muusika võib jõuda ideest kontsertküpse esituseni ilma, et ühtegi kirjalikku märget noodipaberile jõuaks.

Oluliseks jooneks on improvisatsioonilisus. Tõsi, see võib stiiliti erineda, ulatudes prooviruumi-jämmist kuni rafineeritud improvisatsioonikunstini – siiski on spontaansus ja loomingulisus olulised kõigi rütmimuusika liikide puhul.

Olgu tegemist populaarset või alternatiivset suunda viljeleva muusikuga – praktiliselt sada protsenti kõigist nn mitteakadeemilises sfääris tegutsevatest muusikutest on vabakutselised ning peavad igapäevaselt tegelema oma tööelu korraldamisega. See tähendab vähemalt miinimutasemel ettevõtlusalaseid teadmisi ning oskusi.

Kõik nimetatud tahud tingivad traditsioonilisest muusikaharidusest paiguti üsna erinevad rõhuasetused ja seega ka hariduse korraldamise. Millised need rõhuasetused peaks olema, millised metoodikad valida, kust võtta õpetajad ja kuidas viia rütmimuusika õpetus võimalikult paljude huvilisteni (vajadusel ka väljapoole formaalhariduslikke asutusi – näiteks bändide prooviruumi) – kõigile neile küsimustele vastamiseks ongi loodud Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit.

Põhikirjas tuuakse eesmärkidena esile kõikide rütmimuusika hariduse edendajate koostöövõrgustiku loomist, valdkonna pidevat kaardistamist ning analüüsimist, koolitus- ning kirjastustegevust, aga ka valdkonna esindamist erinevates organisatsioonides Eestis ja välismaal. Liidu liikmeteks on oodatud kõiki, kes on huvitatud panustama rütmimuusika hariduse edendamisse Eestis. Juhatusse valiti Ahto Abner, Andre Maaker, Marko Mägi, Oleg Pissarenko, Virgo Sillamaa, Marek Talts ning Marti Tärn. Peatselt on liidul olemas ka kodulehekülg, millel kõik tegemised ja info huvilistele jälgitav on. ERHLi toimetamist võib jälgida ka Facebook’is: www.facebook.com/erhliit.

Ühena esimestest suurematest strateegilistest eesmärkidest võib välja tuua just rütmimuusika-alase baashariduse arendamise.

Praegune muusikaline baasharidus on väga nooditeksti ning klassikalise repertuaari keskne. Rohkem rõhku võiks olla kuuldelisel õppel ning improvisatsioonilisel koosmängul.

Muusikakoolis antav õpetus peaks olema praegusest märksa laiem, andes nii vajaliku ettevalmistuse ka neile, kellest hiljem tulevad jazz- või pärimusmuusikud või siis hoopis laulukirjutajad ja produtsendid.

Virgo Sillamaa

ERHLi juhatuse esimees

Artikkel ilmus ajalehes Jazzi Pala Nr 13.

ERHLi-asutamine

ERHLi üldkogu

Pin It on Pinterest