1. veebruaril tähistasid eesti jazzmuusikud 10. Eesti Jazzliidu (EJL) tegevusaastat. Sel puhul korraldatud pidulikul galakontserdil teatris NO99 esinesid 12 Eesti jazzi paremikku kuuluvat kollektiivi: Tafenau-Aimla kvintett, Oleg Pissarenko Band, Kadri Voorand trio, Mustonen-Sooäär-Remmel-Ruben, Jaak Lutsoja kvintett, Peedu Kass Momentum, Sofia Rubina-Villu Veski-Sander Mölder, Hedvig Hansoni kvintett, Taavi Kerikmäe, Pae Kollektiiv, Joel Remmel Trio ja Weekend Guitar Trio. Taolist suuremõõtmelist läbilõiget kodumaisest jazzmuusikast ühel õhtul samal laval näeb harva.

 

Raamat_174x174_2.inddViimase kümnendi jooksul on vaieldamatult Eesti jazzi vallas toimunud suured arengud ja edusammud ning olulist osa selles on etendanud Eesti Jazzliidu tegevus. Kuid miks, kes ja millal taolise liidu lõi?

Jaak Sooäär, EJL asutajaliige ja praegune aseesimees: „Jazzliidu loomise mõte tekkis samalaadsete Põhjamaade organisatsioonide tegevust jälgides. Oli selge, et Eesti jazzielu arendamiseks on vaja esindusorganisatsiooni, mis hõlmaks võimalikult suure osa jazzi alal tegutsejaid. Liidu loomisele eelnesid ajurünnakud tollase otsakooli direktori Madis Sanderi kabinetis, millest võtsid osa Kalev Konsa, Tanel Ruben, Madis Sander, Raivo Tafenau, Toivo Unt ja mina. Nendel koosolekutel üritasime unistada, mida võiks Eesti jazzis ära teha. On hea meel tõdeda, et suur osa nendest unistustest on täitunud. Kümne aastaga on toimunud kiire kvalitatiivne hüpe, sest muusikutel on regulaarne võimalus oma ideid laval proovida ja ellu viia. Tänu sellele on välja kujunenud rida omanäolisi muusikuid ja kollektiive.

Jazzliidu avakoosolek toimus 26. aprillil 2004. aastal Otsakooli saalis, mis oli Jazzkaare festivalile järgnenud esmaspäev. Jazzliidu esimene ülesanne oli käivitada regulaarne jazzklubi kontsertide sari Tallinnas ning veel samal õhtul läksime vaatama Reigo Ahvena poolt soovitatud Teater NO99 keldrisaali. Koht tundus sobiv, ning oluline oli ka mulje, et väga vähese publiku puhul ei teki seal kõledat tunnet. NO99 jazzklubi avajämm toimus sama aasta 15. oktoobril ning sellele müüdi umbes 300 piletit. Seda oli mitu korda rohkem, kui olime julgenud loota. Järelikult oli jazzklubi Tallinna publikule vaja. Mõtlesin tookord, et kui kasulik oleks eesti jazzi arengule, kui suudaksime seda klubi töös hoida viis aastat, mis tundus väga pikk aeg. Nüüd on käimas klubi kümnes hooaeg!

Üsna varsti avaldas soovi iganädalaselt jazzkontserte korraldada Tartu Ülikooli Kohvik ning peagi hakkas regulaarne kontserttegevus toimuma ka Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Rakveres. Jazzliidu tegevus oli kasvanud plahvatuslikult saavutades väga kiiresti ettearvamatult suure tegevusmahu 130-140 kontserti aastas, mille käigus hoidmisele kulus suur osa noore organisatsiooni energiast.

Kontsertide kõrval on EJL olulisimaks tegevuseks Eesti jazzi tutvustamine välismaal. Eesti Jazzliit on seni välja andnud 6 Eesti jazzmuusika promokogumikplaati. Väga viljakad on kontaktide loomisel olnud osalemised messidel JazzAhead ja Midem. Samuti toimub regulaarne artistide vahetus lähinaabrite sõsarorganisatsioonidega, nt. Soome ja Leedu jazzliidud ning Kesk-Norra Jazzikeskus. Eesti jazzmuusikute esinemiste arv välismaal on viimastel aastatel oluliselt tõusnud ja selles on oma osa EJL süstemaatilisel tegevusel.”

 

Millised on EJL visioonid ja tuleviku väljakutsed?

Tanel Ruben, EJL asutajaliige ja juhatuse esimees: „Jazzliidule on hetkel oluline hoida saavutatud taset ja tulemust. Pikemas perspektiivis on planeeritud arengukava aastani 2020, mil peab kodumaisel jazzil olema kindel ja väärtuslik koht meie kultuuripildis.

Arengukava visioonide hulka kuuluvad muuhulgas kodumaise jazzi osakaalu suurendamine muusikaturul, kultuurikorraldajate võrgustiku oluline täienemine üle Eesti ja võimalus kuulata kõrgetasemelist jazzi kõikjal üle riigi. Oluline on regulaarne jazziürituste toetamine riigi ja kohalike omavalitsuste poolt, jazzmuusika ekspordi mahu suurendamine ja eesti muusikute esindatuse kasv välismaa lavadel. Samuti muusikute ja heliloojate autori- ja esitajatasude osakaalu tõus nende sissetulekutes, jazzmuusika alase koolituse võimaldamine kõikidel õppetasemetel üle riigi. Plaanis on ka kõrgharidusega jazziteadmistega muusikakriitikute ja ajakirjanike koolitamine ning regulaarsete meediakajastuste loomine, eriti ERRi kanalites. Jazzmuusika tutvustamine uuele põlvkonnale koolikontsertide kaudu, riikliku toega professionaalse bigbändi loomine ja järjepidev kontserttegevus, mis tõmbaks tähelepanu ka väljastpoolt, tuues Eestisse meie jazzist ja kultuurist huvitatud turiste.

Eesti Jazzliidu visioon on, et aastal 2020 räägitakse aina enam  Eestist kui ühest Euroopa edumeelsemast kõrgetasemelisest jazzimaast.”

 

Palju õnne juubeli puhul ja edu oma järgmiste eesmärkide saavutamisel, Eesti Jazzliit!

 

JP

Artikkel ilmus Jazzi Palas nr. 16

Pin It on Pinterest