19. veebruaril tähistas oma 70. juubelit Eesti jazzi grand old man pianist Aldo Meristo. Juubelikuul andis maestro kontserte Narvas, Tartus, Jõhvis, Viljandis ja Tallinnas, musitseerides taas koos oma pikaajalise ansamblipartneri, rootsi saksofonisti Håkan Lewiniga, kellel samuti veebruaris 70. sünnipäev täitus. Muusikud alustasid duona Tallinnas 1990. aastal ja nende üheks tipphetkeks oli kindlasti kontsert Buenos Aireses Mardel Jazzil 1994. aastal. Samal aastal valmis duol ka muusikaalbum “Busstop Jüri”.

Aldo Meristo Narva Jazzklubis 12.02.2014 / Foto: Anna Markova

Aldo Meristo Narva Jazzklubis 12.02.2014 / Foto: Anna Markova

Aldo, tunnete jazzi isiklikult juba üle poole sajandi. Milles seisneb jazzmuusika olemus? 

Jazzi olemuse teemal oleme diskuteerinud palju kolleegide ja sõpradega, aga ühes olen küll kindel. See valdkond aitab ennast positsioneerida, kus sa tegelikult oled ja miks. Jazzi olemus? Jazz ei tunnista vägisi peale sunnitud piire…

Jazz on algupäraselt afro-ameerika kultuuri päritolu, see on kõigile teada-tuntud fakt. Aga kas praegusel ajal on üldse oluline tõmmata rahvuslikke või riiklikke piire  –  eesti jazz, taani jazz, vene jazz etc? 

Ma arvan, et ei ole, sest siin taandub ikkagi kõik isiksuste tasemele. Küll saab aga rääkida harituse tasemest, info kättesaadavusest ja muust taolisest ning selles valdkonnas on veel potentsiaali küll. Sügav kummardus kõigile, kes sellise teavitustööga tõsiselt tegelevad.

Kas jazz on arenev ja muutuv muusikažanr või püsib see praegu pigem muutumatuna ja juba välja kujunenuna? 

Loomulikult – jazzi üks suuri väärtusi ongi see, et ta areneb ja muutub kogu aeg, ahmides kõikidest valdkondadest uusi rütme, mõtteid, harmooniaid. Olen palju uurinud kaasaegse jazzi metoodikaid maailmas, need on kõik väga kõrgel tasemel. Omal ajal, kui tulin Tallinnasse tol ajal täiesti omaette nähtuse Karl Sillakivi juurde klaverit õppima, sain kohe aru, et jazzi alge tuli ju kusagilt hästi kaugelt – orjalaulud, bluusid – väga primitiivsest asjast. Aga kogu aeg tuli midagi juurde, uued õpetused haakusid olemasoleva külge ja praegu on see tase niivõrd müstiline, absoluutselt kõik on võimalik.

Teil on olnud aastate jooksul palju õpilasi. Kas anne paistab varakult välja?

Jah, ma klapin noortega hästi. Aga sageli tulevad noored popi või roki pealt ja nad ei teagi, mis jazz üldse on. Neil ei ole aimugi, mis nende sees tegelikult peitub. Anne paistab mingil määral välja ikka, õpetaja ülesanne on siin aidata leida noore isiksuse ühine joon muusikaga. Kahjuks on meie haridussüsteem küllaltki konservatiivne, kahju on sellistest fanaatikutest, kellele oleks tarvis eripärasemat lähenemist. Nii võib anne raisku minna.

Mida hindate inimeste juures kõige enam?

Mulle meeldivad ausad, siirad, avameelsed ja abivalmid inimesed. Ja targad – tähendab mõistusega – need, kes suudavad mõelda ükskõik mis valdkonnas, suutes aru saada protsessidest, mis toimuvad meist väljaspool. See on väga oluline.

Mida peate oluliseks eesti jazzi tulevikku silmas pidades? Kuhu peaks  liikuma ja millest kinni hoidma?

Pean väga oluliseks traditsioonide säilitamist, suuremat nõudlikkust ja analüüsivõimet enda käitumise ning eksisteerimise kohta… vastutuse kandmist. Tuleb kaitsta ning hoida seda, mis on olemas. Ja see on … südametunnistus.

***

Aldo Meristo kuulub eesti jazzmuusikute eliiti juba üle 50 aasta, olles tegev pianisti, helilooja, arranžeerija ja jazzipedagoogina. Mitmekümnete viljakate aastate jooksul on ta musitseerinud pea kõigi siinsete tunnustatud jazzmuusikutega paljudes erinevates ansamblites ja koosseisudes. Jazzisõpradele on muidugi teada-tuntud Aldo Meristo Trio.

Meristo haare on olnud rahvusvaheline, ta on mänginud ja teinud muusikalist koostööd näiteks USA trompetisti Ted Cursoni, USA laulja Montenia, rootsi altsaksofonisti, klarnetisti ja orkestrijuhi Arne Domnéruse, rootsi bassisti Hasse Larssoni, soome bassisti Atro Wade Mikkola ja kanada trompetisti Alana Mathesoniga.  Ta on osalenud ka mitmetes rahvusvahelistes projektides nagu ansamblid Overseas ja Baltic Quartet ning juba mainitud duo koos rootsi saksofonist Håkan Lewiniga.

Aldo Meristo on osalenud mainekatel jazzfestivalidel Jazz & Blues in Stockholm 1993, Buenos Aires Mardel Jazz 1994 ja enamikel Jazzkaartel, lisaks erinevatel festivalidel ja kontsertidel Tallinnas, Riias, Kaunases, Kustanais, Tseljabinskis jm. Tema loodud klaverihelid on kõlanud märkimisväärsel hulgal helisalvestistel.

Aldo Meristo sündis Rakveres ja lõpetas 1959. aastal Rakvere Muusikakooli, kus ta õppis Ille Martini käe all (kes oli ka muide Arvo Pärdi õpetaja) klassikalist klaverit. Lõpetades tolleaegse Eduard Vilde nim. Pedagoogilise Instituudi, asus ta samas instituudis klassikalise klaveri pedagoogina tööle. Alates 1988. aastast õpetas Meristo jazzklaverit Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. Kuulus legendaarse Big Band´i Mickeys / Mikid ridadesse ja ansamblisse Sinilind. Mitmekülgse muusikuna on Meristo esitanud nii klassikat, jazzi, tantsumuusikat kui ka rokki.

 

Artiklis on kasutatud lõike intervjuust Jazzi Palale (Evelin Pissarenko) ja Klassikaraadio saatele Delta (Marge-Ly Rookäär) ning kontserdisarjast Rajamuusika.

 

JP

Artikkel ilmus Jazzi Palas nr 17.

Pin It on Pinterest